Visuaalne testimine erinevates testimismeetodites

Nimi
Anne-Liis Tamm
Kokkuvõte
Tänapäeval hakkab üha enam maailmast ning tehnoloogia võimalustest liikuma internetti ning veebi. Kuna kasutusel on ka mitmeid veebibrausereid ning operatsioonisüsteeme, seisavad mitmed tarkvaraarendajad ning -testijad probleemi ees, kus erinevates brauserites näevad rakendused ning veebilehed erinevad välja. Erinevused algavad väikestest tekstinihetest ning lõppevad puudulike elementide, objektide nihete ning lõikumisega. Hetkel kasutatakse enamikus tarkvarafirmades taoliste vigade leidmiseks nn. uurivat testimist. Kuna antud testimine tehakse aga manuaalselt, on see suhteliselt kallis ning ajakulukas. Kuna antud teemavaldkond pole ka väga populaarne teaduse vallas, ei ole hetkel väga palju erinevaid automatiseeritud tööriistu taoliste probleemide avastamiseks. Olemasolevad tööriistad põhinevad tavaliselt DOM struktuuri võrdlemise meetodil. Kuigi antud meetod on väga efektiivne näiteks dünaamilist sisu omavate veebilehtede testimiseks, on sellel ka mitmeid negatiivseid aspekte. Üks suuremaid on kindlasti kiirus, sest kahjuks on antud tööriistad suhtelised aeglased. Lisaks tekitab probleeme veebibrauserite suur arv ning erinevus- nimelt pole brauseritel väga konkreetseid ja standardiseeritud nõudeid DOM struktuuri koostamisele. See omakorda tekitabki probleeme antud tööriistadega- kuna struktuurid võivad olla erinevad, tekitab see meetod tunduvalt rohkem vale-positiiseid tulemusi. Üheks suhteliselt uueks tööriistaks on Eestis arendatud Browserbite. Kuna antud tööriist kasutab hoopis teistsugust lähenemist, on see tunduvalt kiirem ja usaldusväärsem. Küll aga huvitab paljusid testijaid küsimus, kas automaatne tööriist on siiski parem kui manuaalne testimine.Uurimaks seda, viisin oma töös läbi katse nii antud tööriista kui ka päris testijatega. Testis kontrolliti 50 veebilehte Browserbite`is ning lasti erinevusi otsida ka 5 testijast koosneval kontrollgrupil (erinevates brauserites). Kuigi võiks arvata, et automaatsed tööriistad on üldjuhul inimestest paremad ning kiiremad, olid tulemused suhteliselt üllatavad - kuigi Browserbite oli tunduvalt kiirem, kui manuaalne testimine, oli leitud vigade arv siiski kontrollgrupil tunduvalt suurem. Nimelt leiti manuaalse testimise teel 10% rohkem vigu kui leidis antud tööriist. Antud protsent pole küll suur, kuid siiski oluline. Taoline erinevus tuli asjaolust, et tööriist ei suutnud leida paljusid väiksemaid objekte puudutavaid vigu. Näiteks erinevused nuppude värvis ning kujus olid raskesti leitavad. Hetkel võib aga selle andeks anda, kuna tööriist on suhteliselt uus ning osaliselt ka alles arendamisjärgus. Lisaks võis mõju avaldada ka Browserbite`i konfiguratsioon. Seega oleks kindlasti huvitav testida antud tööriista uuesti paari kuu kuni poole aasta pärast, kuna siis võivad hetkel olevad kitsaskohad olla parandatud ning tulemused ka tunduvalt erinevad.
Lõputöö keel
inglise
Lõputöö tüüp
Bakalaureus - Infotehnoloogia
Juhendaja(d)
Kaspar Loog, Margus Niitsoo
Kaitsmise aasta
2012
 
PDF