TÜ arvutiteaduse instituudi lõputööde register

Nimi

Mihkel Vunk

Kokkuvõte

Reaalainete populariseerimist Eesti üldhariduskoolides võetakse iga aastaga üha tõsisemalt ning selle tulemuslikkust on tasapisi ka näha. Populariseerimist on vaja, kuna osadel õpilastel puudub huvi reaalainete vastu tundide liigse teoreetilisuse tõttu. Olukorra leevendamiseks on olemas mitmeid võimalusi, näiteks robootika vahendusel õppeprotsessi praktilisemaks, mängulisemaks ning seeläbi ka huvitavamaks tegemine. Robootikat saab kasutada näiteks keemia või füüsika õpetamisel tehtavate näitlike katsete läbiviimisel. Seetõttu on hea, kui soetatud seadmed oleks võimalikult universaalsed ning tekitaks seeläbi suurema tõenäosusega õpilastes seoseid erinevate õppeainete vahel. Antud nõuetele vastab hästi LEGO MINDSTORMS NXT komplekt. LEGO MINDSTORMS NXT baaskomplekti nutikas osa koosneb juhtplokist, neljast andurist ning kolmest mootorist, mille abil on võimalik juba mõningaid katseid teha. Lisaks elektroonilistele vidinatele on komplektis ka piisavalt klotse, millega erinevaid konstruktsioone ehitada. Komplekti lisaväärtus tuleb välja, kui ühendada sellega erinevaid baaskomplektiväliseid andureid. Neid toodab nii LEGO ise kui ka näiteks fimad HiTechnic [1] ja Vernier [2], viimase andurite ühendamiseks on LEGO poolt valmistatud standardne adapter. Kõigil neil anduritel on internetist saada kasutusjuhendid ning tarkvara, mis on vajalik soovitud funktsionaalsuse tagamiseks LEGO juhtplokiga. Probleem seisneb aga selles, et valdav osa materjalidest pole saadaval eesti keeles, mis seab piirangud nende andurite kasutamisele koolitunnis. Tõlkimise ja uute materjalide loomisega on viimastel aastatel rohkem tegeletud ning seeläbi on üha enam NXT alast dokumentatsiooni ja abimaterjale saadaval ka eesti keeles. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on luua praktiliselt kasulikke materjale LEGO MINDSTORMS NXT komplekti ja Vernier käsidünamomeetri [3] kasutusvõimalustest. Töö on jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa selgitab füüsikalise suuruse jõu, olemust, miks seda antud kontekstis vaja on ning defineerib jõu kui mõiste. Teises osas on kirjeldatud konkreetse anduri omadused, tööpõhimõte, käsitlemine ning tarkvara võimalusi. Kolmas osa sisaldab praktilisemaid materjale – ülesandeid koos näitelahenduste ja muu taolisega, mida on võimalik kasutada õppeprotsessi toetamiseks.

Lõputöö keel

eesti

Lõputöö tüüp

Bakalaureus - Infotehnoloogia

Juhendaja(d)

Anne Villems, Taavi Duvin

Kaitsmise aasta

2012

 

PDF Lisad