Eesti IT ettevõtjate lootus kõrgkooli lõpetajatele
Nimi
Robert Väljur
Kokkuvõte
Eesti IT sektor on olnud pideval tõusuteel. 2012 aasta IV kvartalis tõusis selle valdkonna hõivatute arv Statistikaameti andmetel 18 858 inimeseni. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu uuringu põhjal on kolme aasta jooksul vaja vähemalt 3000 uut ITK valdkonna töölist (andmetest tuletatud tööjõuvajadus).
Käesolevas tööturusituatsioonis, kus IT valdkonnas on üleüldine tööjõupuudus, tuleb vastava valdkonna õppekavadega ülikoolidel otsustada, mida tuleks tudengitele õpetada ning mida mitte. Suurendamaks ülikooli lõpetanute tudengite kvaliteeti ning hakkama saamise võimet tööturul tuleb ülikoolidel pidevalt õppekavasid muuta ja täiendada. Sellest lähtuvalt on antud bakalaureusetöö eesmärk uurida ettevõtjatelt, milliseid oskuseid ja omadusi peaksid värsked lõpetanud omama, et tööturul hästi hakkama saada ning kuidas on selliste oskuste õpetamisega ülikoolid seniselt hakkama saanud.
Bakalaureusetöö esimeses osas tutvustatakse antud tööga sarnaseid uurimustöid nii Eestis kui ka välismaal. Käsitluse all on näiteks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL) senised uurimustööd kui ka Journal of Information Technology (edaspidi JITE) uuring.
Teises ja kolmandas osas keskendutakse uurimismeetodile ning -küsimustele. Uurimusküsimustele vastuse leidmiseks viidi läbi seitse ekspertintervjuud, mille siseselt kasutati ekspertide eelistuste kaardistamiseks Q-metodoloogiat.
Bakalaureusetöö neljandas osas analüüsitakse ekspertintervjuude sisu ning püütakse nende põhjal arvamuste grupeeringuid moodustada. Viiendas peatükis võrdleb autor antud töö tulemusi Kerri Gertrud Vestbergi bakalaureusetööga „IT-alaste kompetentside pakkumine Eesti kõrgkoolides”. Intervjuu tulemuste analüüsile järgneb eesti- ja inglisekeelne sisukokkuvõte ning kasutatud kirjandus.
Käesolevas tööturusituatsioonis, kus IT valdkonnas on üleüldine tööjõupuudus, tuleb vastava valdkonna õppekavadega ülikoolidel otsustada, mida tuleks tudengitele õpetada ning mida mitte. Suurendamaks ülikooli lõpetanute tudengite kvaliteeti ning hakkama saamise võimet tööturul tuleb ülikoolidel pidevalt õppekavasid muuta ja täiendada. Sellest lähtuvalt on antud bakalaureusetöö eesmärk uurida ettevõtjatelt, milliseid oskuseid ja omadusi peaksid värsked lõpetanud omama, et tööturul hästi hakkama saada ning kuidas on selliste oskuste õpetamisega ülikoolid seniselt hakkama saanud.
Bakalaureusetöö esimeses osas tutvustatakse antud tööga sarnaseid uurimustöid nii Eestis kui ka välismaal. Käsitluse all on näiteks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL) senised uurimustööd kui ka Journal of Information Technology (edaspidi JITE) uuring.
Teises ja kolmandas osas keskendutakse uurimismeetodile ning -küsimustele. Uurimusküsimustele vastuse leidmiseks viidi läbi seitse ekspertintervjuud, mille siseselt kasutati ekspertide eelistuste kaardistamiseks Q-metodoloogiat.
Bakalaureusetöö neljandas osas analüüsitakse ekspertintervjuude sisu ning püütakse nende põhjal arvamuste grupeeringuid moodustada. Viiendas peatükis võrdleb autor antud töö tulemusi Kerri Gertrud Vestbergi bakalaureusetööga „IT-alaste kompetentside pakkumine Eesti kõrgkoolides”. Intervjuu tulemuste analüüsile järgneb eesti- ja inglisekeelne sisukokkuvõte ning kasutatud kirjandus.
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Bakalaureus - Infotehnoloogia
Juhendaja(d)
Margus Niitsoo, Pille Pruulmann-Vengerfeldt
Kaitsmise aasta
2013