arvutiteaduse instituudi lõputööderegister


Hinnangud veebirakenduse kasutatavusele ja esteetilisusele
Nimi Kristo Kõiv
Kokkuvõte Magistritöös keskendutakse inimese-arvuti interaktsiooni (Human-Computer Interaction, HCI) valdkonnale. Vaadeldakse kasutajate hinnanguid veebirakenduse kasutatavusele ja esteetilisusele. Esimeses töö osas antakse ülevaade sellealasest kirjandusest (põgusalt ka eestikeelsest) ning uurimismeetoditest. Teine osa käsitleb magistritöö osana koostatud veebirakendust, mis koosnes lühikestest mängulistest osadest ehk klippidest. Uurimuse jaoks muudeti süstemaatiliselt kasutatavust ja esteetilisust puudutavaid muutujaid ning iga klipp sisaldas ühte kombinatsiooni nendest muutujatest. Täpsemalt muudeti kahte esteetilisust puudutavat muutujat – objektide värvi kombinatsioonid (punane-sinine (kromaatiline), roheline-kollane (kromaatiline) või hall-must (akromaatiline) valgel taustal) ja sisupaigutuse ruumiline perspektiiv (2-dimensionaalne ruum või 3-dimensionaalne ruum) ning kasutatavuse muutujat vigade esinemine (funktsionaalsete vigade mitteesinemine, hiireklikkide osaline mittetoimimine või viivitusvead klikkimisel). Hinnanguid koguti eelnevates uuringutes kasutust leidnud meetodi – semantilise diferentsiaali üheksa hinnanguskaala (Hassenzahl, 2004) abil, millest seitse puudutasid kasutatavust ja kaks esteetilisust. Eksperimendis osales 169 üliõpilast ja kokku koguti hinnangud 2382 klipi mängukorrale. Üldiselt hinnati kogu veebirakendust tehniliseks, lihtsaks ja ebapraktiliseks, mida võib lugeda ootuspäraseks, kuna tegemist oli autori poolt spetsiaalselt hinnangute kogumiseks arendatud mängulise Flash veebirakendusega. Eksperimendis muudeti veebirakenduse kasutatavust. Kui polnud esitatud funktsionaalseid vigu, siis üldjuhul hinnati selliseid veebirakenduse klippe kasutatavust puudutavatel skaaladel kõrgemalt kui vigadega klippide puhul. Hiirekliki mittetoimimise vead kaldusid mõjutama kasutajate hinnanguid kasutatavusele rohkem kui ajalise viivituse vead. Teiseks muudeti eksperimendis klippide esteetilisust. Erinevatest värvustest sai eraldi välja tuua hinnangud kromaatilistele ja akromaatilistele värvikombinatsioonidele. Üldiselt hinnati akromaatiliste värvikombinatsioonidega klippe esteetilisuse skaaladel madalamalt kui kromaatiliste värvikombinatsioonidega klippe. Erinevate kromaatiliste värvikombinatsioonide kohta erinevaid hinnanguid seoses esteetilisusega välja tuua ei saanud. Veebirakenduse esteetilisust muudeti ka teise muutuja abil – klippe esitleti kas kahemõõtmelistena või perspektiivis kolmemõõtmelistena. Esteetilisust mõõtvatel skaaladel hinnati üldiselt positiivsemalt kolmemõõtmelisi klipikombinatsioone ja negatiivsemalt kahemõõtmelisi. Vaadeldes kasutatavust puudutavaid hinnanguskaalasid, leiti, et kõigil neil oli ootuspäraselt hinnangud mõjutatud vigade olemasolust – ilma vigadeta klipikombinatsioone hinnati üldiselt paremini kasutatavateks. Samamoodi oli esteetilisust puudutavatele hinnanguskaaladele antud hinnangud seotud eksperimendi muutujatega värvus ja ruum. Uurimusest ilmnes tendentsina, et kolmemõõtmelisi kromaatilisi klippe hinnati esteetilisuselt kõrgemaks kui kahemõõtmelisi akromaatilisi klippe. Kirjeldatud ootuspärasustele lisaks andis skaalade eraldi vaatlemine olulisi lisatulemusi. Näiteks võib välja tuua kasutatavust puudutavatel hinnanguskaaladel avaldunud tendentsid, et hinnanguskaaladele ebapraktiline-praktiline, keerukas-lihtne ja tehniline-inimlik antud vastustest nähtus, et nendel skaaladel on hinnangud lisaks vigade olemasolule klipis mõjutatud ka ruumilisusest (esteetilisuse muutuja). Sama kehtib ka esteetilisust puudutavate hinnangute kohta – esteetilisuse kahe skaala headuse (hea-halb) ja ilu (ilus-inetu) hinnangud on erinevad, sõltudes ilu skaalal vaid esteetilisust puudutavatest eksperimendi muutujatest, kuid headuse skaalal nii esteetilisust kui kasutatavust puudutavatest muutujatest. Uurimustulemuste interpreteerimisel juureldakse selle üle, kuidas võiksid olla omavahel seotud hinnangud kasutatavusele ja esteetilisusele. Tuues paralleele eelnevate sellealaste teoreetiliste käsitlustega, tõdetakse, et esteetilisuse hinnangutes tuleks eraldi vaadelda hinnanguid ilule ja headusele. Arutelus leitakse sarnasusi eelnevate uurimustega, mille kohaselt hinnangud kasutatavusele ja ilule võiksid olla omavahel kaudselt seotud ning see seos olla vahendatud hinnangutest headusele. Kogu eksperimendi sessioon koosnes 18 juhujärjekorras esitatud klipi läbimängimisest ja hindamisest. Sellest asjaolust tulenevalt leiti, et kasutajate hinnangud erinesid teataval määral olenevalt sellest, kas klippide hindamine toimus eksperimendi alguses või lõpus. Eelnev teemakohane raamistik pakub lähtekohti selle interpreteerimiseks. Nii käesolevas uurimuses püstitatud hüpoteeside kinnitamine kui ka lisaks sellele leitud uurimistulemused täiendavad HCI teemavaldkonda ja kokkuvõtlikult rõhutatakse, et kasutajate hinnang tootele ei kujune vaid sellest lähtuvalt, kui kasutatavaks veebirakendust peetakse, vaid olulised on ka esteetilised aspektid.
Lõputöö keel eesti
Lõputöö tüüp Magister - Infotehnoloogia
Juhendaja(d) Eno Tõnisson
Kaitsmise aasta 2011
PDF