arvutiteaduse instituudi lõputööderegister


Ülevaade uurivast tarkvara testimisest
Nimi Huishi Yin
Kokkuvõte Uuriv testimine on testimismeetod, millele pani aluse Cem Kaner 1983. aastal. Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida, millises ulatuses kasutatakse uurivat testimist Eesti ja Soome tarkvaraettevõtetes ning milline on nende ettevõtete kogemus uuriva testimise osas. Samuti on eesmärgiks otsida seoseid rollide, töökogemuse, asukoha, ettevõtte suuruse, ettevõtte ajaloo, testimise korralduse ja uuriva testimise kasutamise viisi vahel. Lisaks pakub huvi, mida testijad arvavad uuriva testimise meetodist, millised on uuriva testimise eelised ja puudused ning kuidas plaanitakse uurivat testimist täiustada. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi küsitlus isikute hulgas, kes on tööalaselt seotud testimisega. Kahe kuu jooksul saatsid vastused 61 küsitletut, kellest 50 on pärit Eestist ja Soomest. Töös tehakse kokkuvõte saadud vastustest ning vastatakse kolmele peamisele uurimisküsimusele, milleks on: Mis iseloomustab küsitlusele vastanuid, kes kohaldavad uurivat testimist Eestis ja Soomes ja milline kogemus on nende ettevõtetel uuriva testimise kasutamisega? Millised faktorid mõjutavad uuriva testimise kasutamist Eesti ja Soome ettevõtetes? Mida arvavad tarkvaratehnikud uurivast testimisest? Küsitlusele vastanute hulgas on kõige rohkem testijaid (48%) ja juhtivaid testijaid (36%). Ligi 50% vastanutest on rohkem kui 5 aastat töökogemust. Eesti testijatest kasutab uurivat testimist suurem osa (50%) kui Soome testijatest (38%). Uurivat testimist kohaldatakse väikestes ettevõtetes (vähem kui 50 töötajat, 56%) rohkem kui suurtes (32%). Üle 50% ettevõtetest, kus uurivat testimist kohaldatakse, on vanemad kui 5 aastat. Ligikaudu 76% vastanutest, kes kasutavad uurivat testimist, kuuluvad oma ettevõttes eraldiseisvasse testimisorganisatsiooni. Töökogemus tundub olevat Eestis ja Soomes peamine faktor, mis mõjutab, kas uurivat testimist kasutatakse või mitte. Vastanud, kellel on pikaajaline töökogemus, kasutavad uurivat testimist rohkem kui need, kellel on väiksem töökogemus. Ettevõtte suurus on märgatavalt erinev Eesti ja Soome uurivat testimist kohaldavate ettevõtete vahel. Eestis eelistavad kasutada uurivat testimist vastanud väikestest ettevõtetest, kuid Soomes kasutavad uurivat testimist rohkem suurtest ettevõtetest pärit vastajad. Vastajad toovad välja, et uuriv testimine soosib loovust ning on efektiivne. Samas arvavad mõned vastanud, et uuriv testimine nõuab testijalt suuremat testimisalast võimekust, mis tähendab, et uuriv testimine ei sobi igaühele. Mõned vastanud saavad kasutada uurivat testimist vaid vähestes olukordades, mistõttu leiavad nad, et uuriv testimine ei ole paindlik. Peamine probleem uuriva testimisega on, et seda on raske salvestada. Enamik vastanutest on valmis muutma uuriva testimise salvestamise strateegiat.
Lõputöö keel inglise
Lõputöö tüüp Magister - Tarkvaratehnika
Juhendaja(d) Dietmar Pfahl
Kaitsmise aasta 2014
PDF