Pikaajalise COVID-19 mõju hindamine ravimite kasutuse ja tervishoiu kontaktide kaudu
Nimi
Kaarel Vesilind
Kokkuvõte
Paljudel inimestel, kes on COVID-19 läbi põdenud, on täheldatud ka pärast haiguse akuutse faasi lõppu mitmeid püsivaid tervisehädasid. Üldnimetusena kutsutakse seda pikaajaliseks COVID-ks (ingl long COVID). Käesoleva uurimistöö eesmärk on uurida pikaajalise COVID-i mõju ravimite tarvitamisele ja tervishoiu kontaktidele Eesti populatsioonis. Uuringumetoodika on enese vastu kontrollitud uuring (ingl Self controlled case series study) ning uuringus kasutatakse administratiivseid terviseandmeid, mis on kogutud üle mitme registri.
Uuringus võrreldi COVID-19 rühma tulemusi muude hingamisteede haigustega inimestega, kes ei olnud COVID-19 läbi põdenud. Töö tulemustena leiti, et COVID-19 rühm tarbib rohkem südame-veresoonkonna ravimeid, närvisüsteemi ravimeid ning vitamiine. Muude hingamisteede haigustega inimesed tarbisid rohkem erinevaid antibiootikume sisaldavaid ravimeid, osasid hingamisteede ravimeid ning meeleelundite ravimeid. Lisaks leiti, et COVID19 läbi põdenud inimestel on hingamisteede haigustega inimestest rohkem ambulatoorseid
kontakte. Statsionaarsetes kontaktides olulist erinevust kahe rühma vahel välja ei tulnud.
Uuringus võrreldi COVID-19 rühma tulemusi muude hingamisteede haigustega inimestega, kes ei olnud COVID-19 läbi põdenud. Töö tulemustena leiti, et COVID-19 rühm tarbib rohkem südame-veresoonkonna ravimeid, närvisüsteemi ravimeid ning vitamiine. Muude hingamisteede haigustega inimesed tarbisid rohkem erinevaid antibiootikume sisaldavaid ravimeid, osasid hingamisteede ravimeid ning meeleelundite ravimeid. Lisaks leiti, et COVID19 läbi põdenud inimestel on hingamisteede haigustega inimestest rohkem ambulatoorseid
kontakte. Statsionaarsetes kontaktides olulist erinevust kahe rühma vahel välja ei tulnud.
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Bakalaureus - Informaatika
Juhendaja(d)
Raivo Kolde
Kaitsmise aasta
2022