Spetsifitseerimine vs prototüüpimine: lahendus kollase kassi probleemile
Nimi
Taavi Kotka
Kokkuvõte
Iga spetsiaaltarkvara tootva ettevõtte eesmärgiks on teenida kasumit. Pikaaegse kasumlikkuse eelduseks nendes ettevõtetes on efektiivne arendusprotsess, mille parendamisega pidevalt tegeletakse.
Põhjuseid, mis arendusprotsessis ebaefektiivsust tekitavad, on mitmeid, kuid üheks olulisemaks juurpõhjuseks on Tellija ja Täitja meeskondade erinev arusaam ning suutmatus spetsifikatsiooni tasandil kokku leppida, milline peaks välja nägema projekti lõpptulemus. Hellitavalt sai hakatud seda probleemi kutsuma Kollase kassi probleemiks.
Lahenduse sellele probleemile leidis antud töö autor juba 2001. aastal läbi visualiseerimise, muutes kasutajaliidese prototüüpimise kohustuslikuks sammuks tarkvara tootmise protsessis. Lisaks ühise arusaama tekkimisele lõpplahendusest kaasnesid tänu visualiseerimisele arendusprotsessis ka muud positiivsed nähtused:
•\tParanes Tellija kaasamõtlemise võime
•\tParanes süsteemianalüüsi kvaliteet detailide osas
•\tLõppkasutaja sai testida lahenduse sobivust enne programmeerimistööde algust (täisfunktsionaalne prototüüp)
•\tParanes projektijuhtimise kvaliteet
•\tMuutusid täpsemaks programmeerimise töö mahuhinnangud
•\t…
Kõik see mõjutas arendusefektiivsust. Programmeerijad pidid üha vähem oma tööd ümber tegema või hilisema testimise käigus vastavalt lõppkasutajate soovidele täiendama. See omakorda tõstis nende isiklikku motivatsiooni, kuna said keskenduda uue loomisele, mitte vanade aukude lappimisele.
Kohustusliku kasutajaliidese prototüüpimise sisseviimisega olid väga rahul ka Tellijad, kelle jaoks muutusid oluliselt lihtsamaks uue lahenduse nõuete kogumise ja süsteemianalüüsi etapid. Visualiseeritud ekraanivaadetega töötamine lihtsustab tavapärase tekstilise spetsifitseerimisega võrreldes oluliselt arusaamist loodavast lõpptulemusest ning parandab Tellija kaasamõtlemise võimet pisidetailide täpsustamise tasandini.
Täisfunktsionaalne prototüüp ning visualiseerimise abil analüüsidetailide täpsustamine oli pea 10 aastat Webmedia konkurentsieelis. Hoolimata software mockupingu, wireframingu, stroyboardingu ja muude kollase kassi probleemi lahendavate metoodikate aktiivsemast kasutuselevõtmisest kogu maailmas viimastel aastatel, on Webmedia prototüübimootor jätkuvalt eriline, pakkudes näiteks Balsamiqust (laialt levinud skitseerimise vahend) kiiremat ning (NB!) odavamat visualiseerimist, rääkimata lõppkasutajale reaalse, see tähendab üks-ühele samase kasutuskogemuse andmisest.
Põhjuseid, mis arendusprotsessis ebaefektiivsust tekitavad, on mitmeid, kuid üheks olulisemaks juurpõhjuseks on Tellija ja Täitja meeskondade erinev arusaam ning suutmatus spetsifikatsiooni tasandil kokku leppida, milline peaks välja nägema projekti lõpptulemus. Hellitavalt sai hakatud seda probleemi kutsuma Kollase kassi probleemiks.
Lahenduse sellele probleemile leidis antud töö autor juba 2001. aastal läbi visualiseerimise, muutes kasutajaliidese prototüüpimise kohustuslikuks sammuks tarkvara tootmise protsessis. Lisaks ühise arusaama tekkimisele lõpplahendusest kaasnesid tänu visualiseerimisele arendusprotsessis ka muud positiivsed nähtused:
•\tParanes Tellija kaasamõtlemise võime
•\tParanes süsteemianalüüsi kvaliteet detailide osas
•\tLõppkasutaja sai testida lahenduse sobivust enne programmeerimistööde algust (täisfunktsionaalne prototüüp)
•\tParanes projektijuhtimise kvaliteet
•\tMuutusid täpsemaks programmeerimise töö mahuhinnangud
•\t…
Kõik see mõjutas arendusefektiivsust. Programmeerijad pidid üha vähem oma tööd ümber tegema või hilisema testimise käigus vastavalt lõppkasutajate soovidele täiendama. See omakorda tõstis nende isiklikku motivatsiooni, kuna said keskenduda uue loomisele, mitte vanade aukude lappimisele.
Kohustusliku kasutajaliidese prototüüpimise sisseviimisega olid väga rahul ka Tellijad, kelle jaoks muutusid oluliselt lihtsamaks uue lahenduse nõuete kogumise ja süsteemianalüüsi etapid. Visualiseeritud ekraanivaadetega töötamine lihtsustab tavapärase tekstilise spetsifitseerimisega võrreldes oluliselt arusaamist loodavast lõpptulemusest ning parandab Tellija kaasamõtlemise võimet pisidetailide täpsustamise tasandini.
Täisfunktsionaalne prototüüp ning visualiseerimise abil analüüsidetailide täpsustamine oli pea 10 aastat Webmedia konkurentsieelis. Hoolimata software mockupingu, wireframingu, stroyboardingu ja muude kollase kassi probleemi lahendavate metoodikate aktiivsemast kasutuselevõtmisest kogu maailmas viimastel aastatel, on Webmedia prototüübimootor jätkuvalt eriline, pakkudes näiteks Balsamiqust (laialt levinud skitseerimise vahend) kiiremat ning (NB!) odavamat visualiseerimist, rääkimata lõppkasutajale reaalse, see tähendab üks-ühele samase kasutuskogemuse andmisest.
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Bakalaureus - Infotehnoloogia
Juhendaja(d)
Vladimir Šor
Kaitsmise aasta
2013