TÜ arvutiteaduse instituudi lõputööde register

Nimi

Jaana Metsamaa

Kokkuvõte

Koolitused ülikoolis ja mujal on täna muutumas. Oleme liikumas traditsioonilistelt õppematerjalidelt uude ajastusse. Õpikud ei pea enam olema staatilised, kus need kirjutatakse kord valmis ja kunagi ehk tehakse parandatud kordustrükk. Aina enam on levimas ning populaarsust kogumas e-õpe, paljud kursused on kättesaadavad veebis konspektidena või spetsaalselt selleks loodud keskkondades nagu Blackboard [1] ja Moodle [1]. Samas ei pea ükski õppematerjal piirduma vaid veebi või pabervormiga – lisaks on õpiplatvormidena kasutusel ka nutitelefonid, e-lugerid, pihuarvutid jms. Need uued tehnoloogilised lahendused teevad võimalikuks lisada õppematerjalidesse lisaks tekstile ka interaktiivseid elemente - animatsioone, videosid, audiot, eneseteste ja palju muud. Nii nagu tehnoloogiasajand annab uued võimalused toob see ka uusi eelduseid ja ootusi. Wikipedia inglisekeelses versioonis tehakse iga päev ligikaudu 150 000 muudatust [2], iga maailma suursündmuse kohta tekib operatiivselt ka vastav Wikipedia artikkel. Kõik artiklid on pidevas arengus, nende sisu muutub aina paremaks ja täpsemaks. Lennuliikluse häirete korral ei saada ettevõtted enam viimse peensuseni viimistletud pressiteateid vaid jagavad kiiret, operatiivset informatsiooni sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook [3] või Twitter [4]. Ühiskond on jõudnud punkti, kus eelkõige on oluline informatsiooni värskus. Samad eeldused ja ootused kehtivad ka õppematerjalidele. Eeldame, et õppematerjalid on pidevas muutumises ning vastavad igal ajahetkel reaalsusele ja sisaldavad kõige värskemat informatsiooni. Digitaalseid materjale on küll oluliselt lihtsam uuendada kui anda aina välja uusi kordustrükke paberraamatutest, kuid vaatamata vormile on see väga vaevarikas töö. Ilmselt seetõttu on Wikipediast ja avatud lähtekoodiga (ing.k. Open Source) projektidest populaarseks saanud koostöö formaat jõudnud ka koolitusmaterjalide loomise maailma. Kooskirjutamist (ingl.k. collaborative writing) on põhjalikult uuritud juba aastakümneid [5, 6, 7, 8, 9, 10]. Selle toetamiseks on püütud disainida ning ka loodud [11] mitmeid erinevaid tarkvaralahendusi. Uurimata ning väljapakkumata on aga terviklahendus, kuidas väiksemates projektides võiks hakkama saada igapäevaste, peamiselt tasuta kättesaadavate töövahenditega. Autori motivatsioon kooskirjutamise projekte lahata tuleneb isiklikust kogemusest ühe õppematerjali loomise projektiga. 2009. aasta märtsist augustini osales autor projekti Veebistuudium [12] Veebidisaini [13] õppesuuna õppematerjalide väljatöötamise meeskonnas. Meeskond koosnes kuuest spetsialistist, kes nende kuude vältel töötasid välja enam kui 200-leheküljelise materjali veebidisaini õpetamiseks kasutades tehnoloogiat Silverlight [14]. Seda materjali kasutas autor hiljem kahel nädalasel üldhariduskoolide õpetajatele suunatud koolitusel. Hiljem on koolituse läbinud õpetajad sama materjali kasutanud oma koolitundides. Tänaseks, kui materjal pole veel aastanegi, on Veebidisaini meeskond teinud mitmeid järeldusi, mida oleks võinud ning tulevikus peaks tegema teisiti. See on kogemus, mida autor soovib antud töös rakendada. Antud magistritöö esimeseks eesmärgiks on luua raamistik selliste koostöös valmivate ning pidevalt täienevate tänapäevaste õppematerjalide loomiseks. Töös uuritakse milliseid tehnilisi vahendeid tuleks kasutada ning kuidas tööd organiseerida ja planeerida. Lisaks vaadeldakse, millised probleemid võivad seejuures tekkida ning kuidas neid lahendada. Töö toetub suures osas RAJU keskuse (LEGO Mindstorms Robotite arendamise ja uurimise keskus) [15] näite najale, kus püütakse koos kirjutada õppematerjale LEGO Mindstorms [16] robotite kasutamise kohta õppetöös. Magistritöö üheks eesmärgiks ongi vastavalt valminud raamistikule panna kokku terviklik õpperaamat, mida saaksid praegused LEGO robotite huvilised juba sel sügisel kasutama hakata. Käesolev lõputöö koosneb neljast osast - esimene osas kirjutab täpselt lahti lahendatava probleemi, teises osas kirjeldatakse kooskirjutamist kui protsessi ja selle haldamist. Kolmandas osas analüüsitakse tehnilisi vahendeid, mis seda protsessi toetada võiksid. Neljandas osas analüüsitakse probleeme RAJU keskuse materjalides ning püütakse luua selged reeglid, mis neid edaspidi vältida aitavad.

Lõputöö keel

eesti

Lõputöö tüüp

Magister - Infotehnoloogia

Juhendaja(d)

Anne Villems

Kaitsmise aasta

2010