Kuidas viia läbi õngitsuskirja eksperimenti
Nimi
Kaspar Jüristo
Kokkuvõte
Õngitsusrünnete hulk on aasta-aastalt kasvanud ja ründed on muutunud keerumkamaks kui kunagi varem, põhjustades ettevõtetele rahalist kahju. Akadeemilistes ringkondades on kasvanud huvi simuleeritud õngitsusrünnete vastu, kuid uuringud keskenduvad peamiselt spetsiifilistele aspektidele, nagu näiteks eetilised kaalutlused ja mitte õngitsuseksperimendi läbiviimisele.
Autor ei leidnud olemasolevate teadustööde hulgast konsolideeritud juhised,
mis kirjeldaksid, kuidas viia läbi õngituskirjade eksperimenti.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida, kuidas viia läbi simuleeritud õngitsuskirjade eksperimenti ja luua konsolideeritud juhiseid, mida ettevõtted saaksid lihtsalt rakendada ettevõtte X2 näitel.
Lõputöö uurimisküsimused on järgnevad: mida peaksid ettevõtted arvestama õngitsuseksperimendi läbiviimsel? Mis seos on õngitsuskirja raskusastme ja klikkimise sageduse vahel? Kuidas inimesed reageerivad simuleeritud õngitsuseksperimentidele?
Antud uurimistöös kasutati nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Esiteks sai loodud konsolideeritud juhised simuleeritud õngitsuseksperimentide läbiviimiseks, mis baseeruvad eelevatel uurimustöödel. Teiseks viidi läbi õngitsuseksperiment (Eksperiment I) 53 osaleja hulgas, kasutades ristuva uuringu disaini. Töötajad jaotati juhuslikult kaheks grupiks: (Grupp K) ja (Grupp L).
Neile saadeti erinevatel kuupäevadel kaks e-kirja erinevate raskusastemega: (Tüüp X) ja (Tüüp Y). Esimeses kampaanias saadeti Grupile K keerulisem kiri (Tüüp X) ja Grupile L lihtsam kiri (Tüüpi Y) ja teise kampaania ajal oli see vastupidi. Raskemad (Tüüp X) e-kirjad olid sihipärased, grammatiliselt korrektsed ja relevantse sisuga. Kergemad e-kirjad (Tüüp Y) olid üldisemad ja nähtavate grammatikavigadega. Suunatud õngitsuseksperiment (Eksperiment II) viidi läbi kahe osaleja hulgas, kasutades üksikosaleja kvaasi eksperimentaalset uurimustöö disaini. Tüüp Z e-kirjad, mis saadeti välja suunatud õngitsuseksperimendi ajal, olid personaalsed ja relevantse sisuga ning baseerusid kahe osaleja taustauuringutel.
Kolmandaks kavandati ja viidi läbi kvalitatiivsed intervjuud osalejatega, kes osalesid simuleeritud õngitsusrünnetes, et uurida, kuidas nad sellistele eksperimentidele reageerivad ja parandada lähtuvalt nende tagasisidest õngituskirjade eksperimendi juhiseid.
Antud uurimistöö kinnitas, et väljatöötatud juhised on piisavad, et viia läbi õngituskirjade eksperimenti ettevõttetes. Uurimistöö tulemused näitasid, et 23% töötajatest klikkisid raskemini äratuntavale e-kirjale (Tüüp X) ja 11% lihtsamini ära tuntavale e-kirjale (Tüüp Y). Lisaks raporteeriti lihtsamini ära tuntavat kirja sagedamini (22,6%) kui raskemini ära tuntavat kirja
(18.9%).
Suunatud õngitsuseksperiment osutus edukas ja osalejad ei saanud aru simuleeritud pettusest. Käesolev lõputöö näitab, et õngitsusrünnede edukus on suurem, kui e-kirja sisu on sihitud ja relevantne. Töötajate raporteerimise teadlikkuse tase oli madal ja üks peamisi klikkimise põhjuseid oli uudishimu. Selle uuringu tulemused viitavad sellele, et inimesed reageerivad simuleeritud õngitsusrünnetele positiivselt, kui need viiakse läbi viisil, mis ei tekita osalejatele psühholoogilist kahju või stressi.
Autor ei leidnud olemasolevate teadustööde hulgast konsolideeritud juhised,
mis kirjeldaksid, kuidas viia läbi õngituskirjade eksperimenti.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida, kuidas viia läbi simuleeritud õngitsuskirjade eksperimenti ja luua konsolideeritud juhiseid, mida ettevõtted saaksid lihtsalt rakendada ettevõtte X2 näitel.
Lõputöö uurimisküsimused on järgnevad: mida peaksid ettevõtted arvestama õngitsuseksperimendi läbiviimsel? Mis seos on õngitsuskirja raskusastme ja klikkimise sageduse vahel? Kuidas inimesed reageerivad simuleeritud õngitsuseksperimentidele?
Antud uurimistöös kasutati nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Esiteks sai loodud konsolideeritud juhised simuleeritud õngitsuseksperimentide läbiviimiseks, mis baseeruvad eelevatel uurimustöödel. Teiseks viidi läbi õngitsuseksperiment (Eksperiment I) 53 osaleja hulgas, kasutades ristuva uuringu disaini. Töötajad jaotati juhuslikult kaheks grupiks: (Grupp K) ja (Grupp L).
Neile saadeti erinevatel kuupäevadel kaks e-kirja erinevate raskusastemega: (Tüüp X) ja (Tüüp Y). Esimeses kampaanias saadeti Grupile K keerulisem kiri (Tüüp X) ja Grupile L lihtsam kiri (Tüüpi Y) ja teise kampaania ajal oli see vastupidi. Raskemad (Tüüp X) e-kirjad olid sihipärased, grammatiliselt korrektsed ja relevantse sisuga. Kergemad e-kirjad (Tüüp Y) olid üldisemad ja nähtavate grammatikavigadega. Suunatud õngitsuseksperiment (Eksperiment II) viidi läbi kahe osaleja hulgas, kasutades üksikosaleja kvaasi eksperimentaalset uurimustöö disaini. Tüüp Z e-kirjad, mis saadeti välja suunatud õngitsuseksperimendi ajal, olid personaalsed ja relevantse sisuga ning baseerusid kahe osaleja taustauuringutel.
Kolmandaks kavandati ja viidi läbi kvalitatiivsed intervjuud osalejatega, kes osalesid simuleeritud õngitsusrünnetes, et uurida, kuidas nad sellistele eksperimentidele reageerivad ja parandada lähtuvalt nende tagasisidest õngituskirjade eksperimendi juhiseid.
Antud uurimistöö kinnitas, et väljatöötatud juhised on piisavad, et viia läbi õngituskirjade eksperimenti ettevõttetes. Uurimistöö tulemused näitasid, et 23% töötajatest klikkisid raskemini äratuntavale e-kirjale (Tüüp X) ja 11% lihtsamini ära tuntavale e-kirjale (Tüüp Y). Lisaks raporteeriti lihtsamini ära tuntavat kirja sagedamini (22,6%) kui raskemini ära tuntavat kirja
(18.9%).
Suunatud õngitsuseksperiment osutus edukas ja osalejad ei saanud aru simuleeritud pettusest. Käesolev lõputöö näitab, et õngitsusrünnede edukus on suurem, kui e-kirja sisu on sihitud ja relevantne. Töötajate raporteerimise teadlikkuse tase oli madal ja üks peamisi klikkimise põhjuseid oli uudishimu. Selle uuringu tulemused viitavad sellele, et inimesed reageerivad simuleeritud õngitsusrünnetele positiivselt, kui need viiakse läbi viisil, mis ei tekita osalejatele psühholoogilist kahju või stressi.
Lõputöö keel
inglise
Lõputöö tüüp
Magister - Küberkaitse
Juhendaja(d)
Sten Mäses, Olaf M. Maennel, Raimundas Matulevičius
Kaitsmise aasta
2018