Organisatsiooni kaardistamine kasutades avalike dokumentide metaandmeid
Nimi
Karl Mendelman
Kokkuvõte
Paljud ettevõtted ja asutused kasutavad äritegevuseks Interneti, et muuta informatsioon enda pakutavate toodete ja teenuste kohta kättesaadavamaks. Tihtipeale need ettevõtted ja asutused jagavad oma veebilehel elektroonilisi dokumente (näiteks tabelid statistiliste andmetega, juhendid, näited ja õpetused, artiklid, blanketid ja muud dokumendid), mida peetakse vajalikuks jagada. Dokumendid, mis on veebilehtedel kõigile internetikasutajatele vabalt kättesaadavad, võivad sisaldada metaandmeid.
Metaandmed on andmed, mis kirjeldavad teisi andmeid, ehk metaandmed kirjeldavad dokumendi sisu ja dokumendi üldiseid omadusi. Metaandmed on näiteks kasutajanimi, kes dokumendi koostas, salvestas, printis või redigeeris, kuid lisaks ka ajatemplid millal eelpool mainitud tegevusi tehti. Täiendavalt võib dokumentides olla informatsiooni arvutite ja infosüsteemide kohta, kus seda dokumenti töödeldi. Metaandmete lisamine dokumentidele toimub valdavalt automaatselt ning kui metaandmeid dokumendist eemaldatud pole, võib dokumendi metaandmetesse sattuda tundlikku informatsiooni kasutaja ja asutuse kohta. Metaandmete olemasolu dokumendis on paljude kasutajate jaoks teadmata ning nad ei ole teadlikud, et võivad potentsiaalselt lekitada informatsiooni asutuse või süsteemide kohta, kus dokumenti töödeldi. Seda informatsiooni on võimalik kasutada küberrünnakute läbiviimiseks või asutuse kaardistamiseks.
See magistritöö uurib dokumentide metaandmeid, mis on ligipääsetavad Eesti riigiasutuste veebilehtedel ning mis on kõigile Internetikasutajatele vabalt kättesaadavad. Täpsemalt on vaatluse alla võetud kolme riigiasutuse veebilehel olevad dokumentide metaandmed, et välja selgitada, kas nendes peituvat informatsiooni on võimalik kasutada asutuse kaardistamiseks ja võimalike küberrünnakute teostamiseks. Selle täideviimiseks kasutati kahest etapist koosnevat meetodit. Esimene etapp tugines meetodite välja töötamisel, kuidas asutusi kaardistada, kasutades ainult dokumentide metaandmeid. Teine etapp kirjeldas esimeses etapis välja töötatud meetodi rakendamisel saadud tulemuste analüüsist ja järeldustest.
Tehtud analüüsi tulemus näitas, et peaaegu kõik dokumendid sisaldavad metaandmeid, mida on võimalik ära kasutada ühel või teisel viisil asutuse kaardistamiseks või küberrünnakute läbiviimiseks. Magistritöös analüüsisime kokku 2643 dokumenti, millest 12-nel olid metaandmed eemaldatud. Ülejäänud dokumendid sisaldasid informatsiooni kilde, mis kirjeldavad keskkonda kus dokumente on töödeldud ja sisaldasid informatsiooni, mida on võimalik kasutada küberrünnakute läbiviimiseks.
Lõputöö on kirjutatud inglise keeles ning sisaldab teksti 77 leheküljel, 6 peatükki, 41 joo-nist ja 26 tabelit.
Metaandmed on andmed, mis kirjeldavad teisi andmeid, ehk metaandmed kirjeldavad dokumendi sisu ja dokumendi üldiseid omadusi. Metaandmed on näiteks kasutajanimi, kes dokumendi koostas, salvestas, printis või redigeeris, kuid lisaks ka ajatemplid millal eelpool mainitud tegevusi tehti. Täiendavalt võib dokumentides olla informatsiooni arvutite ja infosüsteemide kohta, kus seda dokumenti töödeldi. Metaandmete lisamine dokumentidele toimub valdavalt automaatselt ning kui metaandmeid dokumendist eemaldatud pole, võib dokumendi metaandmetesse sattuda tundlikku informatsiooni kasutaja ja asutuse kohta. Metaandmete olemasolu dokumendis on paljude kasutajate jaoks teadmata ning nad ei ole teadlikud, et võivad potentsiaalselt lekitada informatsiooni asutuse või süsteemide kohta, kus dokumenti töödeldi. Seda informatsiooni on võimalik kasutada küberrünnakute läbiviimiseks või asutuse kaardistamiseks.
See magistritöö uurib dokumentide metaandmeid, mis on ligipääsetavad Eesti riigiasutuste veebilehtedel ning mis on kõigile Internetikasutajatele vabalt kättesaadavad. Täpsemalt on vaatluse alla võetud kolme riigiasutuse veebilehel olevad dokumentide metaandmed, et välja selgitada, kas nendes peituvat informatsiooni on võimalik kasutada asutuse kaardistamiseks ja võimalike küberrünnakute teostamiseks. Selle täideviimiseks kasutati kahest etapist koosnevat meetodit. Esimene etapp tugines meetodite välja töötamisel, kuidas asutusi kaardistada, kasutades ainult dokumentide metaandmeid. Teine etapp kirjeldas esimeses etapis välja töötatud meetodi rakendamisel saadud tulemuste analüüsist ja järeldustest.
Tehtud analüüsi tulemus näitas, et peaaegu kõik dokumendid sisaldavad metaandmeid, mida on võimalik ära kasutada ühel või teisel viisil asutuse kaardistamiseks või küberrünnakute läbiviimiseks. Magistritöös analüüsisime kokku 2643 dokumenti, millest 12-nel olid metaandmed eemaldatud. Ülejäänud dokumendid sisaldasid informatsiooni kilde, mis kirjeldavad keskkonda kus dokumente on töödeldud ja sisaldasid informatsiooni, mida on võimalik kasutada küberrünnakute läbiviimiseks.
Lõputöö on kirjutatud inglise keeles ning sisaldab teksti 77 leheküljel, 6 peatükki, 41 joo-nist ja 26 tabelit.
Lõputöö keel
inglise
Lõputöö tüüp
Magister - Küberkaitse
Juhendaja(d)
Olaf Manuel Maennel, Raimundas Matulevicius
Kaitsmise aasta
2018