Eesti eelkooliealiste laste terviseseisund ja tervisekäitumine sünnist kuni 7aastaseks saamiseni 2010. aasta sünnikohordi põhjal Eesti Haigekassa raviarvete alusel
Nimi
Sirli Tamm
Kokkuvõte
Eelkooliealiste laste tervist kajastavaid uuringuid on Eestis võrreldes teiste riikidega vähe tehtud. Uuringuid, mis vaatleksid eelkooliealiste laste tervist ja tervisekäitumist kogu nende eelkooliea jooksul, ei ole Eestis teadaolevalt üldse läbi viidud. Sellised uuringud on harvad ka mujal riikides. Samas pakuvad rutiinselt kogutavad registripõhised terviseandmed selleks head võimalust.
Käesolevas töös analüüsiti Eesti Haigekassale perearstide, eriarstide ja hambaarstide poolt esitatud raviarveid (n=991568) kõigi 2010. aastal sündinud laste kohta (n=16417), kes Eestis perioodil 2010–2017 tervishoiuteenuseid tarbisid. Töö eesmärk oli anda raviarvete põhjal ülevaade, kui sageli ja millistel põhjustel tervishoiuteenuse osutajate poole pöörduti, kui suure osaga lastest käidi laste ennetava tervisekontrolli ajakavas ette nähtud profülaktilistes tervisekontrollides perearsti, hambaarsti ja silmaarsti juures, kui suurel osal lastest viidi immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimised lõpuni ja milline oli koolimineva lapse tervislik seisund.
Töö tulemused näitavad, et raviarvete põhjal oli perearstiabiga seotud umbes 60% eelkooliealiste laste ravijuhtudest, ülejäänud 40% ravijuhtudest oli seotud eriarstiabiga. Poistel esines tüdrukutest rohkem psüühika- ja käitumishäireid ning vigastusi, tüdrukutel aga rohkem kuse-suguelundite haigusi. Perearstiabisse pöörduti kõige rohkem alla aastaste lastega, kusjuures profülaktilised tervisekontrollid moodustasid sel perioodil poole kõigist pöördumistest. Sellele vaatamata ei tehtud raviarvete põhjal perearsti poolt esimesel eluaastal suurele osale lastest ette nähtud vereanalüüsi. Koduvisiite tehti esimesel eluaastal vähem kui pooltele lastest, esines regionaalseid erinevusi nende läbiviimises. Raviarvete põhjal käidi järjepidevalt profülaktilistes tervisekontrollides väheste lastega – vaid umbes 2% lastega tehti seda ette nähtud sagedusega. Kõige rohkem oli lapsi, kellega käidi perearsti kvaliteedisüsteemis hinnatavates tervisekontrollides, aga kellel puudusid raviarvete põhjal üks või mitu profülaktilist tervisekontrolli 18. kuu, 3, 4 ja 5 aasta vanuses.
Esimene hambaarsti külastus toimus hilja – veidi enne 4aastaseks saamist, hambaarstile pöördumise osas esines regionaalset erinevust. Silmaarsti poole profülaktilisele läbivaatusele pöörduti raviarvete põhjal umbes poolte lastega, samas silmade või nägemisega seotud häireid esines peaaegu viiendikul kõigist lastest.
Immuniseerimiskava täitmise osas on oht, et kõiki lapsi ei vaktsineerita riikliku immuniseerimiskava kohaselt. Paljudel lastel võib olla vaktsineerimine jäänud õigeaegselt lõpule viimata – vaid ligi 40% 7aastaste laste puhul sai raviarvete alusel kindlalt väita, et neile olid kõik immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsiinid manustatud. Kõige sagedamini puudusid raviarved IPV-DTPa teise kordusvaktsineerimise kohta (poliomüeliidi, difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineerimine 6–7 aasta vanuses).
Kooliminevate laste peamised terviseprobleemid olid seotud allergiate, psüühika- ja käitumishäirete ning nägemishäiretega.
Käesolevas töös analüüsiti Eesti Haigekassale perearstide, eriarstide ja hambaarstide poolt esitatud raviarveid (n=991568) kõigi 2010. aastal sündinud laste kohta (n=16417), kes Eestis perioodil 2010–2017 tervishoiuteenuseid tarbisid. Töö eesmärk oli anda raviarvete põhjal ülevaade, kui sageli ja millistel põhjustel tervishoiuteenuse osutajate poole pöörduti, kui suure osaga lastest käidi laste ennetava tervisekontrolli ajakavas ette nähtud profülaktilistes tervisekontrollides perearsti, hambaarsti ja silmaarsti juures, kui suurel osal lastest viidi immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimised lõpuni ja milline oli koolimineva lapse tervislik seisund.
Töö tulemused näitavad, et raviarvete põhjal oli perearstiabiga seotud umbes 60% eelkooliealiste laste ravijuhtudest, ülejäänud 40% ravijuhtudest oli seotud eriarstiabiga. Poistel esines tüdrukutest rohkem psüühika- ja käitumishäireid ning vigastusi, tüdrukutel aga rohkem kuse-suguelundite haigusi. Perearstiabisse pöörduti kõige rohkem alla aastaste lastega, kusjuures profülaktilised tervisekontrollid moodustasid sel perioodil poole kõigist pöördumistest. Sellele vaatamata ei tehtud raviarvete põhjal perearsti poolt esimesel eluaastal suurele osale lastest ette nähtud vereanalüüsi. Koduvisiite tehti esimesel eluaastal vähem kui pooltele lastest, esines regionaalseid erinevusi nende läbiviimises. Raviarvete põhjal käidi järjepidevalt profülaktilistes tervisekontrollides väheste lastega – vaid umbes 2% lastega tehti seda ette nähtud sagedusega. Kõige rohkem oli lapsi, kellega käidi perearsti kvaliteedisüsteemis hinnatavates tervisekontrollides, aga kellel puudusid raviarvete põhjal üks või mitu profülaktilist tervisekontrolli 18. kuu, 3, 4 ja 5 aasta vanuses.
Esimene hambaarsti külastus toimus hilja – veidi enne 4aastaseks saamist, hambaarstile pöördumise osas esines regionaalset erinevust. Silmaarsti poole profülaktilisele läbivaatusele pöörduti raviarvete põhjal umbes poolte lastega, samas silmade või nägemisega seotud häireid esines peaaegu viiendikul kõigist lastest.
Immuniseerimiskava täitmise osas on oht, et kõiki lapsi ei vaktsineerita riikliku immuniseerimiskava kohaselt. Paljudel lastel võib olla vaktsineerimine jäänud õigeaegselt lõpule viimata – vaid ligi 40% 7aastaste laste puhul sai raviarvete alusel kindlalt väita, et neile olid kõik immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsiinid manustatud. Kõige sagedamini puudusid raviarved IPV-DTPa teise kordusvaktsineerimise kohta (poliomüeliidi, difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineerimine 6–7 aasta vanuses).
Kooliminevate laste peamised terviseprobleemid olid seotud allergiate, psüühika- ja käitumishäirete ning nägemishäiretega.
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Magister - Infotehnoloogia mitteinformaatikutele
Juhendaja(d)
Marek Oja, Sulev Reisberg
Kaitsmise aasta
2019