Digitaalse ekspertiisi tööjõu pädevuse arendamine Eesti Kaitseliidu näitel
Nimi
Marek Matsalu
Kokkuvõte
03.07.2014 kehtestati Vabariigi Valitsuse määrus nr. 108, mis reguleerib Kaitseliidu kaasamise tingimusi ja korda küberjulgeoleku tagamisel. Seega võivad Kaitseliidu küberkaitse üksuse (KL KKÜ edaspidi KKÜ) kutsuda olukorda toetama erinevad asutused: näiteks Riigi Infosüsteemide amet (RIA), infosüsteemi järelevalveasutus või kaitseministeerium või selle valitsemisala ametiasutused oma ülesannete raames. KKÜ-d saab kaasata info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuri järjepidevuse tagamisel, turvaintsidentide kontrollimisel ja lahendamisel, rakendades nii aktiivseid kui passiivseid meetmeid. KKÜ ülesannete kaardistamisel täheldati, et KKÜ partnerasutused / organisatsioonid ei ole kaardistanud oma spetsialistide olemasolevaid pädevusi ja sellele lisaks puudub ülevaade digitaalse ekspertiisi kogukonnas vajaolevatest pädevustest. Leitut arvesse võttes seati ülesandeks vajadustest ja piirangutest (võttes arvesse digitaalse ekspertiisi kogukonda kujundavaid standardeid) ülevaatliku pildi loomine, et töötada välja digitaalse ekspertiisi kompetentsipõhine raamistik, mis toetab KKÜ spetsialistide arendamist palkamisest pensionini. Selleks uurisime KKÜ ja nende olemasolevate koolitusprogrammide hetkeolukorda ning otsustasime milliseid omadusi peab edasise arengu tarbeks uurima ja kaaluma. Võrreldavate tulemuste saa-miseks ja eesmärgi täitmiseks pidi koostatav mudel olema suuteline lahendama 5-t järgnevat ülesannet: 1. Oskuste kaardistamine, 2. Eesmärkide seadmine ja ümberhindamine, 3. Koolituskava planeerimine, 4. Värbamisprotsessi kiirendamine ning 5. Spetsialistide kestva arengu soodustamine. Raamistiku väljatöötamiseks võeti aluseks National Initiative for Cybersecurity Education (NICE) Cybersecurity Workforce Framework (NICE Framework) pädevusraamistik mida parendati digitaalse ekspertiisi spetsialistide, ja käesoleval juhul ka KKÜ, vajadusi silmas pidades. Täiendusi lisati nii tasemete, spetsialiseerumise kui ka ülesannete kirjelduste kujul. Parenduste lisamisel võeti arvesse töös tutvustatud digitaalse ekspertiisi piiranguid ja standardeid, mille lõpptulemusena esitati KKÜ-le Digitaalse Ekspertiisi Pädevuse ontoloogia, KKÜ struktuuri muudatuse ettepanek, soovitatavad õpetamisstrateegiad digitaalse ekspertiisi kasutamiseks (muudetud Bloomi taksonoomia tasemetega), uus digitaalse ekspertiisi standardi alajaotus – Mehitamata Süsteemide ekspertiis ja Digitaalse Ekspertiisi Pädevuse Mudeli Raamistik. Ülesannete ja oskuste loetelu koostati rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimis-organisatsioonide ja erialast pädevust pakkuvate õppekavade abil. Kavandatava mudeli hindamiseks kasutati mini-Delphi ehk Estimate-Talk-Estimate (ETE) tehnikat. Esialgne prognoos vajaduste ja prioriteetidega anti KKÜ partnerasutustele saamaks tehtud töö kohta ekspertarvamusi. Kogu tagasisidet silmas pidades tehti mudelisse korrektuurid ja KKÜ-le sai vormistatud ettepanek ühes edasise tööplaaniga. Üldiselt kirjeldab väljapakutud pädevusraamistik KKÜ spetsialistilt ooda-tavat pädevuse ulatust KKÜ-s, et suurendada nende rolli kiirreageerimisrühmana. Raamistik aitab määratleda digitaalse ekspertiisi eeldatavaid pädevusi ja võimekusi praktikas ning juhendab eksperte spetsialiseerumise valikul. Kavandatud mudeli juures on arvestatud pikaajalise mõjuga (palkamisest pensionini). Tulenevalt mudeli komplekssusest, on raamistikul pikk rakendusfaas – organisatsiooni arengule maksimaalse mõju saavutamiseks on prognoositud ajakava maksimaalselt 5 aastat. Antud ettepanekud on käesolevaks hetkeks KKÜ poolt heaks kiidetud ning planeeritud kava rakendati esmakordselt 2019 aasta aprillikuus.
Lõputöö keel
inglise
Lõputöö tüüp
Magister - Küberkaitse
Juhendaja(d)
Raimundas Matulevičius, PhD, Hillar Põldmaa, MSc
Kaitsmise aasta
2019