Erinevad õppevormid ja nende seos õpitulemustega kursuse „Objektorienteeritud programmeerimise“ näitel
Nimi
Carolin Kirotar
Kokkuvõte
Koroonapandeemia levik 2020. aastal viis õppetöö harjumuspäraselt lähiõppe vormilt distantsõppe vormile. See tähendas uutmoodi lähenemist, millega varasem kokkupuude oli minimaalne ja ka kirjanduslikku materjali taolise olukorra kohta oli vähe. Järgnev aasta jätkus samasuguses vormis, nüüd küll juba veidi kogenenuma. 2022. aastal enam ühtegi uut piirangut ei kehtestatud, õpe sai jätkuda vanamoodi või uudse hübriidõppe lahendusena. Kõigil neil mainitud vormidel on omad tugevused, õppuritel ja õppejõududel on omad eelistused ning neist valikutest tuleb leida parim. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised on õppevormide eelised ja puudused, kuidas on muutunud üliõpilaste õpitulemused viie aasta jooksul ja millised on õpitulemuste muutused erinevate õppevormide korral. Küsimustele vastuse saamiseks viidi läbi uurimus Tartu Ülikooli kursuse “Objektorienteeritud programmeerimine” viimase viie aasta kursuse õpitulemusi analüüsides. Kursusel tehtud tööde punktide põhjal oli kõige kõrgemad tulemused 2020. aasta erakorralises distantsõppes. 2019. aasta oli tulemustelt kõige nõrgem, 2021. aasta tulemused langesid koroona- eelsele tasemele tagasi. Viimase vaadeldud aasta distantsõppe tulemused olid kõrged nagu 2020. aastalgi, lähiõppe omad varasemate lähiõppe aastatega sarnased. Õppevorme võrreldes nähti, et parimat välja valida ei saa, vaid kõik taandub nii õppurite kui õppejõudude eelistustele ning pühendumisele.
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Magister - Tarkvaratehnika
Juhendaja(d)
Marina Lepp
Kaitsmise aasta
2023