Täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire esinemine Eestis 2013–2019 terviseandmete põhjal
Nimi
Kati Koido
Kokkuvõte
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) kuulub psüühika- ja käitumishäirete alla ning on üks levinumaid neuroarengulisi häireid lapse- ja noorukieas (Weibel et al., 2020). Viimastel aastatel on uue teadussuunana üles kerkinud ATH uurimine täiskasvanutel, kuna on tuvastatud selle häire sümptomite püsimine ja leidumine täiskasvanutel (Di Lorenzo et al., 2021; Song et al., 2021).
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kui palju esines täiskasvanutel esmast ATH diagnoosi Eestis aastatel 2013–2019 ning leida, kas esineb erinevusi diagnoosides ja ravimites ATH-ga täiskasvanute vahel, sõltuvalt ATH diagnoosi ja/või ravi kinnitamisest täiskasvanueas või lapse-ja noorukieas. Eesti terviseandmeid sisaldava andmebaasi andmetel esines sel perioodil ATH-ga täiskasvanuid, kes said ATH esmase diagnoosi täiskasvanuna, 0,07% andmebaasis olevate isikute arvust; ATH-ga täiskasvanuid, kes said ATH esmase diagnoosi alaealisena, oli 0,12% andmebaasis olevate isikute arvust. Teistest psüühikahäiretest esines ATH täiskasvanuna saanute seas oluliselt rohkem depressiooni (47%) ja muid ärevushäireid (37%), võrreldes ATH alaealisena saanutega (vastavalt 16% ja 9%), kui võrrelda perioode enne ATH diagnoosi. Kui
võrrelda pärast ATH diagnoosi kinnitamise perioode, siis ATH alaealisena saanutel esines oluliselt rohkem vaimset alaarengut (22%) ja spetsiifilisi arenguhäireid (45%), võrreldes ATH täiskasvanuna saanutega, vastavalt 5% ja 13%. Medikamentoosse ravi osas ilmnesid erinevused depressiooni ja erinevate ärevushäirete ning unetuse raviks tarvitatavate alprasolaami, bupropiooni, estsitalopraami, diasepaami ja zopiklooni osas, kus ATH täiskasvanuna saanud
isikud (vastavalt 27%, 21%, 21%, 20%, 16%) kasutasid neid oluliselt rohkem enne ATH diagnoosi perioodil kui ATH alaealisena saanud isikud (vastavalt < 5, 0%, < 5, 0%, 0%) samas olukorras.
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kui palju esines täiskasvanutel esmast ATH diagnoosi Eestis aastatel 2013–2019 ning leida, kas esineb erinevusi diagnoosides ja ravimites ATH-ga täiskasvanute vahel, sõltuvalt ATH diagnoosi ja/või ravi kinnitamisest täiskasvanueas või lapse-ja noorukieas. Eesti terviseandmeid sisaldava andmebaasi andmetel esines sel perioodil ATH-ga täiskasvanuid, kes said ATH esmase diagnoosi täiskasvanuna, 0,07% andmebaasis olevate isikute arvust; ATH-ga täiskasvanuid, kes said ATH esmase diagnoosi alaealisena, oli 0,12% andmebaasis olevate isikute arvust. Teistest psüühikahäiretest esines ATH täiskasvanuna saanute seas oluliselt rohkem depressiooni (47%) ja muid ärevushäireid (37%), võrreldes ATH alaealisena saanutega (vastavalt 16% ja 9%), kui võrrelda perioode enne ATH diagnoosi. Kui
võrrelda pärast ATH diagnoosi kinnitamise perioode, siis ATH alaealisena saanutel esines oluliselt rohkem vaimset alaarengut (22%) ja spetsiifilisi arenguhäireid (45%), võrreldes ATH täiskasvanuna saanutega, vastavalt 5% ja 13%. Medikamentoosse ravi osas ilmnesid erinevused depressiooni ja erinevate ärevushäirete ning unetuse raviks tarvitatavate alprasolaami, bupropiooni, estsitalopraami, diasepaami ja zopiklooni osas, kus ATH täiskasvanuna saanud
isikud (vastavalt 27%, 21%, 21%, 20%, 16%) kasutasid neid oluliselt rohkem enne ATH diagnoosi perioodil kui ATH alaealisena saanud isikud (vastavalt < 5, 0%, < 5, 0%, 0%) samas olukorras.
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Magister - Infotehnoloogia mitteinformaatikutele
Juhendaja(d)
Kerli Mooses, Sirli Tamm, Marek Oja
Kaitsmise aasta
2024