Veritsuse riskiga toimeainepaaride tarvitamine Eestis aastatel 2012–2019 ja nendega seotud veritsused
Nimi
Grete Mägi
Kokkuvõte
Käesolevas töös uuriti veritsuse riskiga koostoimet omavate ravimipaaride tarvitamist ja veritsuse diagnooside esinemist patsientidel, kes selliseid ravimipaare tarvitasid. Täpsemalt uuriti, milliseid ravimipaare tarvitati, kuidas on toimeainepaaride tarvitamise trend ajas muutunud, kui palju on saadud veritsuse diagnoose ja milliste toimeainepaaride tarvitamisel. Uuringus kasutatud andmed olid pärit kolmest allikast: Tervisekassa retseptikeskusest (välja kirjutatud ja välja ostetud ravimid), raviarvete andmekogust ning Tervise Infosüsteemist
(epikriisid ja saatekirjade vastused). Andmestik sisaldas juhuvalimina 10% kõigist Eesti isikukoodiga isikutest (n=150 824 isikut) ja nende terviseandmeid aastatel 2012–2019. Ravimeid ostis sel perioodil välja 138 572 isikut.
Töö tulemustest selgub, et patsientide hulk, kes kasutasid veritsuse riskiga toimeainepaare, oli 14 901 (10,8% kõikidest patsientidest, kes ravimeid ostsid) nendest veritsuse diagnoosi said 651 patsienti (4,4% veritsuse riskiga toimeainepaare tarvitanud patsientidest). 651 patsiendil, kellel esines veritsus, oli kokku 2847 veritsuse episoodi. Kõige enam veritsust esines toimeainepaaridega, kus olid varfariin koos torasemiidi, omeprasooli ja allopurinooliga.
Keskmine vanus esimese veritsuse episoodi saamise hetkel oli 72,1 aastat (SD ±12,5) ja veritsuse tekkimise risk oli kõrgem meestel. Vanus on oluline tegur veritsuse esinemisel ja kõige enam veritsusi esineb 60+ vanuserühmas.
(epikriisid ja saatekirjade vastused). Andmestik sisaldas juhuvalimina 10% kõigist Eesti isikukoodiga isikutest (n=150 824 isikut) ja nende terviseandmeid aastatel 2012–2019. Ravimeid ostis sel perioodil välja 138 572 isikut.
Töö tulemustest selgub, et patsientide hulk, kes kasutasid veritsuse riskiga toimeainepaare, oli 14 901 (10,8% kõikidest patsientidest, kes ravimeid ostsid) nendest veritsuse diagnoosi said 651 patsienti (4,4% veritsuse riskiga toimeainepaare tarvitanud patsientidest). 651 patsiendil, kellel esines veritsus, oli kokku 2847 veritsuse episoodi. Kõige enam veritsust esines toimeainepaaridega, kus olid varfariin koos torasemiidi, omeprasooli ja allopurinooliga.
Keskmine vanus esimese veritsuse episoodi saamise hetkel oli 72,1 aastat (SD ±12,5) ja veritsuse tekkimise risk oli kõrgem meestel. Vanus on oluline tegur veritsuse esinemisel ja kõige enam veritsusi esineb 60+ vanuserühmas.
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Magister - Infotehnoloogia mitteinformaatikutele
Juhendaja(d)
Marek Oja, Sirli Tamm
Kaitsmise aasta
2024