Meditsiiniliste piltide klassifitseerimine piiratud andmetega
Nimi
Glib Manaiev
Kokkuvõte
Arvutuslike meetodite edu on märkimisväärselt mõjutanud meditsiinilist kujutamist ning on aidanud kaasa piltdiagnostika vahendite arengule. Üheks keskseks väljakutseks selles valdkonnas on haiguste tuvastamine piltidelt. Selle ülesande teeb keeruliseks märgendatud andmete vähesus, mis on osalt põhjustatud asjaolust, et andmeid saavad märgendada vaid valdkonna eksperdid.
Viimasel ajal on andmete nappuse probleemi proovitud lahendada juhendamata õppe meetoditega, kus kasutatakse mudelite treenimiseks märgendamata andmeid. Tavaliselt selliste metoodikate puhul eeltreenitakse mudel tehislikel ülesannetel, mille puhul kasutatakse ära piltide omadusi ja struktuuri märgenduste asemel. Seejärel peenhäälestatakse mudel väikesel märgendatud andmestikul. Vaatamata nende meetodite hiljutisele edule, on neid meditsiinilise kujutamise valdkonnas vähe uuritud, eriti meditsiiniliste piltide klassifitseerimisel.
Magistritöös uuritakse erinevate juhendamata eeltreenimismeetodite tõhusust meditsiiniliste piltide klassifitseerimisel, keskendudes eelkõige neerukasvajate tuvastamisele kompuutertomograafia piltidelt. Töö tulemused näitavad, et sellised meetodid ei paranda oluliselt mudelite täpsust. Samuti annavad tulemused ülevaate juhendamata õppe meetodite piirangutest ja võimalustest selles valdkonnas. Vastupidiselt eelnevatele ootustele juhendamata meetoditele, paistab et selliste meetoditest saadav kasu sõltub tugevalt konkreetsetest kontekstidest ja ülesannetest. Käesolev teadustöö ilmestab mudelite täpsuse parandamise keerukust meditsiinilise kujutamise valdkonnas ning rõhutab vajadust tervikliku lähenemisviisi järele nende väljakutsetega toime tulemiseks.
Viimasel ajal on andmete nappuse probleemi proovitud lahendada juhendamata õppe meetoditega, kus kasutatakse mudelite treenimiseks märgendamata andmeid. Tavaliselt selliste metoodikate puhul eeltreenitakse mudel tehislikel ülesannetel, mille puhul kasutatakse ära piltide omadusi ja struktuuri märgenduste asemel. Seejärel peenhäälestatakse mudel väikesel märgendatud andmestikul. Vaatamata nende meetodite hiljutisele edule, on neid meditsiinilise kujutamise valdkonnas vähe uuritud, eriti meditsiiniliste piltide klassifitseerimisel.
Magistritöös uuritakse erinevate juhendamata eeltreenimismeetodite tõhusust meditsiiniliste piltide klassifitseerimisel, keskendudes eelkõige neerukasvajate tuvastamisele kompuutertomograafia piltidelt. Töö tulemused näitavad, et sellised meetodid ei paranda oluliselt mudelite täpsust. Samuti annavad tulemused ülevaate juhendamata õppe meetodite piirangutest ja võimalustest selles valdkonnas. Vastupidiselt eelnevatele ootustele juhendamata meetoditele, paistab et selliste meetoditest saadav kasu sõltub tugevalt konkreetsetest kontekstidest ja ülesannetest. Käesolev teadustöö ilmestab mudelite täpsuse parandamise keerukust meditsiinilise kujutamise valdkonnas ning rõhutab vajadust tervikliku lähenemisviisi järele nende väljakutsetega toime tulemiseks.
Lõputöö keel
inglise
Lõputöö tüüp
Magister - Informaatika
Juhendaja(d)
Dmytro Fishman, Joonas Ariva
Kaitsmise aasta
2024