Tarkvara arendusprotsessi parendamise mõju analüüs LHV Panga näitel
Nimi
Veronika Vlasova
Kokkuvõte
Tänapäeva finantsasutuste juurde kuuluvad suured arendusosakonnad, mis
püüavad kohandada kõiki protsesse välk-meetodil toimiva tarkvaraarenduse suunas. Kui eelnevalt tuginesid firmade tarkvaraarenduse osakonnad peamiselt arendusprotsessis koskmudelile eeskätt selle usaldusväärsuse ja töökindluse tõttu, siis kiiresti muutuva maailma esitatud nõudmistele jääb selline meetod paraku üha enam jalgu. See on pannud firmade arendusosakonnad kaaluma välkmeetodil põhinevat tarkvaraarendust. Kuna enamasti kulutavad firmad ülejäävad ressursid progressiivsetele muutustele ja muuhulgas püüavad nad tarkvara arendusprotsessi muuta üha enam välkmeetodile tuginevaks, on nende jaoks oluline saada ülevaade ning hindamisviisid tulemuste mõõtmise jaoks. Käesoleva magistritöö raames on analüüsitud kaheksat LHV Panga välkmeetodil põhinenud tarkvara arendusprotsessi kiirendamise ettepanekut. Välkmeetodil põhineva juhtimise tutvustamine tervele firmale ning selle laialdane kasutuselevõtt terve organisatsiooni baasil. Selle teokssaamiseks tuleb asjakohaste koolituste korraldamise kõrval määrata panga toodete
arendamiseks kindel meeskond, meeskondade autonoomsuse tõstmine ja ühise eesmärgi seadmine. Kasutusesoleva arendusprotsessi kriitiline analüüs ning selle täiendamine vastavalt välk-meetodi uusimatele arengutele. Tarkvara kasutusele võtmise protsess lähtestada samuti välkmeetodile tuginedes ning eelistada väiksematest osadest koosnevat infosüsteemi ülesehitust. Antud konteksti valguses on magistritöö eesmärgiks leida vastus küsimusele kuidas on arendusprotsessi muutmise ettepanekud kasutusele võetud, milline oli ellu viidud muutuste kasu firmale ning kuidas edaspidi veelgi täiendada muutustest tulnud mõjutusi. Uurimisküsimusele vastamiseks viidi firma töötajatega läbi intervjuud, samuti analüüsiti kvalitatiivseid andmeid. Tehtud analüüs võimaldas mõista, kuidas arendust hõlmavad ettepanekud ellu viidi ning milliseid järgmisi täiendusi saab LHV Pank tulevikus teha.
püüavad kohandada kõiki protsesse välk-meetodil toimiva tarkvaraarenduse suunas. Kui eelnevalt tuginesid firmade tarkvaraarenduse osakonnad peamiselt arendusprotsessis koskmudelile eeskätt selle usaldusväärsuse ja töökindluse tõttu, siis kiiresti muutuva maailma esitatud nõudmistele jääb selline meetod paraku üha enam jalgu. See on pannud firmade arendusosakonnad kaaluma välkmeetodil põhinevat tarkvaraarendust. Kuna enamasti kulutavad firmad ülejäävad ressursid progressiivsetele muutustele ja muuhulgas püüavad nad tarkvara arendusprotsessi muuta üha enam välkmeetodile tuginevaks, on nende jaoks oluline saada ülevaade ning hindamisviisid tulemuste mõõtmise jaoks. Käesoleva magistritöö raames on analüüsitud kaheksat LHV Panga välkmeetodil põhinenud tarkvara arendusprotsessi kiirendamise ettepanekut. Välkmeetodil põhineva juhtimise tutvustamine tervele firmale ning selle laialdane kasutuselevõtt terve organisatsiooni baasil. Selle teokssaamiseks tuleb asjakohaste koolituste korraldamise kõrval määrata panga toodete
arendamiseks kindel meeskond, meeskondade autonoomsuse tõstmine ja ühise eesmärgi seadmine. Kasutusesoleva arendusprotsessi kriitiline analüüs ning selle täiendamine vastavalt välk-meetodi uusimatele arengutele. Tarkvara kasutusele võtmise protsess lähtestada samuti välkmeetodile tuginedes ning eelistada väiksematest osadest koosnevat infosüsteemi ülesehitust. Antud konteksti valguses on magistritöö eesmärgiks leida vastus küsimusele kuidas on arendusprotsessi muutmise ettepanekud kasutusele võetud, milline oli ellu viidud muutuste kasu firmale ning kuidas edaspidi veelgi täiendada muutustest tulnud mõjutusi. Uurimisküsimusele vastamiseks viidi firma töötajatega läbi intervjuud, samuti analüüsiti kvalitatiivseid andmeid. Tehtud analüüs võimaldas mõista, kuidas arendust hõlmavad ettepanekud ellu viidi ning milliseid järgmisi täiendusi saab LHV Pank tulevikus teha.
Lõputöö keel
inglise
Lõputöö tüüp
Magister - Innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimine
Juhendaja(d)
Fredrik Milani, PhD; Ezequiel Scott, PhD
Kaitsmise aasta
2020