Tervise infosüsteemi ja Tervisekassa andmete võrdlus perioodil 2012–2019 patsientide, diagnooside, ravitüübi ja teenuseosutajate lõikes

Nimi
Kristiina Miller
Kokkuvõte
Raviarvete ja elektrooniliste terviseandmete uurimine on oluline tervishoiuteenuste osutamise tõhususe, kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamiseks, aidates samal ajal kontrollida kulusid, lihtsustada tervishoiutöötaja tööd ja ära hoida pettusi. On teada, et üldjuhul saadavad tervishoiuteenuse osutajad tervise infosüsteemi vähem tervisedokumente kui edastavad nad raviarveid Tervisekassale, aga selliseid uurimistöid on tehtud siiamaani agregeeritud andmetega. Antud töös kasutatakse Tervisekassa raviarvete ja tervise infosüsteemi edastatud tervisedokumentide 2012-2019 andmeid, et võrrelda kahe andmeallika andmeid patsientide, diagnooside, ravitüüpide ja teenuseosutajate lõikes. Kuna tegemist on kahe eraldiseisva andmekoguga, siis kasutati isikustatud pseudonüümituid andmeid, mis viidi OMOP CDM andmekujule. Töö eesmärk peale andmete võrdlemise on leida kui suur osa andmeid kattuvad kahe andmeallika vahel, kas täidetakse andmete ühekordse sisestamise ja taaskasutamise eesmärki, kui suur on andmepidevuse probleem Eesti terviseandmetes ja kui palju on paranenud tervishoiu osutajate andmete saatmise kohustus tervise infosüsteemi. Töö tulemusena leiti, et isegi kui tervishoiuteenuse osutajal on kohustus saata tervisedokumente tervise infosüsteemi, siis ei täidetud seda kohustust täielikult 2019. aasta lõpuks. Suur osa andmeid oli olemas Tervisekassa andmetes, aga mitte tervise infosüsteemis. Lisaks leiti, et statsionaarsete tervisedokumentide puhul on terviseandmete hulk peaaegu sama kahe andmeallika vahel ja erinevus tuleb sisse ambulatoorsete tervisedokumentidega. Peale selle leiti, et enamus diagnoosidega seotud andmeid on dubleerivad, mille puhul ei täideta andmete ühekordse sisestamise eesmärki.
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Magister - Andmeteadus
Juhendaja(d)
Marek Oja, Sirli Tamm
Kaitsmise aasta
2024
 
PDF