Personaalse riigis teostumise takistused Eestis
Nimi
Kaili Tamm
Kokkuvõte
Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2030 kirjeldab Eesti järgmist arenguhüpet digiühiskonnani, kus avalikud teenused põhinevad elusündmustel, on proaktiivsed ja inimkesksed ning neid käivitab tehisaru. Digitaalsete teenuste arendamine peab põhinema sotsiaalsetel ja tehnoloogilistel arengusuundadel ning ühiskonna muutunud ootustel ja vajadustel. Vastavalt MKMi personaalse riigi visioonile ühendab e-riigi järgmine arenguaste uued väljakutsed ja võimalused terviklikuks personaalseks riigiks. Personaalne riik tähendab teenuste ümberkavandamist nii, et avalike teenuste keerukus jääks nende tarbijate – kodanike – eest taustale varju. Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, mis takistab personaalse riigi teostumist Eestis ja töötada välja lahendusettepanekud takistuste kõrvaldamiseks. Selleks, et analüüsida valdkonna ekspertide hinnanguid avalike teenuste arengusuundade ja võimalike takistuste kohta Eestis, viidi läbi 16 poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Tuginedes magistritöös esitletud teoreetilisele raamistusele ja uuringute tulemustele, koostas magistritöö autor soovitused kuidas aidata kaasa personaalse riigi teostumisele.
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Magister - Infotehnoloogia mitteinformaatikutele
Juhendaja(d)
Kuldar Taveter
Kaitsmise aasta
2024