Geneetilise riskiskoori ja vaimse tervise häirete koosmõju südame-veresoonkonnahaiguste riskile
Nimi
Karolin Rips
Kokkuvõte
Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on Eestis peamiseks surmapõhjuseks. Enneaegse suremuse vältimiseks on oluline hinnata haigestumise riski juba enne sümptomite avaldumist. Selleks saab luua riskimudeleid, mis arvestavad SVH riski mõjutavate keskkonnategurite ning geneetiline eelsoodumusega. Samuti on leitud seoseid vaimse tervise häirete ja SVH riski vahel. Magistritöös uuritakse, kas ja kuidas mõjutavad depressioon, bipolaarne häire ja ärevushäired SVH riski ning kas esineb nende haiguste koosmõju südame isheemiatõve polügeense riskiskooriga (PRS). Töös kasutatakse SVH riski hindamiseks Eesti Geenivaramu andmeid ja elukestusanalüüsi meetodeid. Tulemusena selgus, et nii depressioon, ärevushäire kui ka bipolaarne häire suurendavad SVH riski. Lisaks leiti, et naistel esineb PRS-i ja depressiooni vaheline negatiivne koosmõju SVH riskile - depressioon suurendab SVH riski olulisel määral ja depressiooni esinemisel puudub PRS-i täiendav mõju (võib öelda, et depressioon varjutab PRS-i mõju).
Lõputöö keel
eesti
Lõputöö tüüp
Magister - Andmeteadus
Juhendaja(d)
Kelli Lehto, Krista Fischer
Kaitsmise aasta
2024